Pärast aastaid kestnud rutiinset maalimist näis Stephen Edgar Bradbury selles elufaasis olevat oma valitud kunstidistsipliiniga üheks saanud. Tema kunst, peamiselt grafiitjoonistused yupole (Jaapani puiduvaba polüpropüleenist valmistatud paber), on pälvinud laialdast tunnustust nii lähedastes kui ka kaugemates riikides. Tema tööde isikunäitus toimub Vaimse Hoolduse Keskuses kuni 28. jaanuarini.
Bradbury ütles, et talle meeldis õues töötada ning ta kandis jalutuskäikudel ja ekskursioonidel alati kaasas kirjutusvahendit ja märkmikku.
„Kaamerad on suurepärased, aga need ei jäädvusta nii palju detaile kui inimsilm. Suurem osa minu tööst on 30–40-minutilised joonistused, mida teen igapäevastel jalutuskäikudel või õues väljasõitudel. Ma kõnnin ringi, näen asju...“ „Siis ma hakkan joonistama. Joonistasin peaaegu iga päev ja kõndisin viis kuni kuus miili. Nii nagu muusik, pead ka sina iga päev oma heliredelit harjutama. Sa pead iga päev joonistama, et sammu pidada,“ selgitab Bradbury.
Visandivihik ise on imeline asi käes hoida. Mul on nüüd umbes 20 visandivihikut. Ma ei võta visandit käest ära, kui keegi seda osta ei taha. Kui mina hoolitsen kvantiteedi eest, hoolitseb Jumal kvaliteedi eest.“
Lõuna-Floridas üles kasvanud Bradbury õppis 1970. aastatel lühikest aega Cooper Unioni kolledžis New Yorgis. Ta õppis 1980. aastatel Taiwanis hiina kalligraafiat ja maalikunsti, seejärel alustas karjääri kirjandustõlkina ja töötas umbes 20 aastat kirjandusprofessorina.
2015. aastal otsustas Bradbury pühenduda täiskohaga kunstile, seega loobus ta tööst ja naasis Floridasse. Ta asus elama Fort White'i Floridas, kus voolab Ichetucknee jõgi, mida ta nimetas "üheks maailma pikimaks allikajõeks ja selle kauni osariigi üheks kaunimaks osaks", ning kolis mõni aasta hiljem Melrose'i.
Kuigi Bradbury töötas aeg-ajalt ka teiste meediumitega, köitis teda kunstimaailma naastes grafiit ja selle „rikkalik tumedus ning hõbedane läbipaistvus, mis meenutas mulle musti filme ja kuuvalgeid öid“.
„Ma ei osanud värve kasutada,“ ütles Bradbury ja lisas, et kuigi ta maalis pastellidega, polnud tal õlivärvidega maalimiseks piisavalt värviteadmisi.
„Ma oskasin ainult joonistada, seega arendasin välja uusi tehnikaid ja muutsin oma nõrkused tugevusteks,“ ütles Bradbury. Nende hulka kuulub akvarellgrafiidi kasutamine – see on vees lahustuv grafiit, mis veega segades muutub tinditaoliseks.
Bradbury mustvalged teosed paistavad silma, eriti kui neid eksponeeritakse teiste materjalide kõrval, tänu sellele, mida ta nimetab "nappuse põhimõtteks", selgitades, et selles ebatavalises meediumis pole palju konkurentsi.
„Paljud inimesed peavad minu grafiidimaale prinditud piltideks või fotodeks. Mul näib olevat ainulaadne materjal ja vaatenurk,“ ütles Bradbury.
Ta kasutab sünteetilisele Yupo paberile tekstuuride loomiseks Hiina pintsleid ja uhkeid aplikaatoreid, nagu näiteks taignarullid, salvrätikud, vatipallid, värvikäsnad, kivid jne, mida ta eelistab tavalisele akvarellpaberile.
„Kui sellele midagi peale panna, loob see tekstuuri. Seda on raske käsitseda, aga see võib anda hämmastavaid tulemusi. See ei paindu märjana ja sellel on lisahüve, et saate selle ära pühkida ja otsast alustada,“ ütles Bra DeBerry. „Yupos on see pigem nagu õnnelik õnnetus.“
Bradbury ütles, et pliiats jääb enamiku grafiidikunstnike eelistatud tööriistaks. Tüüpilise pliipliiatsi must grafiit ei ole üldse plii, vaid grafiit, süsiniku vorm, mis oli kunagi nii haruldane, et Suurbritannias oli see sajandeid ainus hea allikas ja kaevureid rüüstati selle pärast regulaarselt. Need ei ole pliid. Ärge smugeldage neid välja.
Lisaks grafiitpliiatsitele ütleb ta, et „on olemas palju erinevaid grafiiditööriistu, näiteks grafiidipulber, grafiidivardad ja grafiidipahtel, millest viimast ma kasutan intensiivsete, tumedate värvide loomiseks.”
Bradbury kasutas kõverate loomiseks ka määrdunud kustutuskummi, kääre, küünenaha lükkajaid, joonlaudu, kolmnurki ja painutatud metalli, mille kasutamine tema sõnul ajendas ühte tema õpilastest ütlema: „See on lihtsalt trikk.“ Teine õpilane küsis: „Miks sa lihtsalt kaamerat ei kasuta?“
„Pilved olid esimene asi, millesse ma pärast ema armusin – ammu enne tüdrukuid. Siin on tasane ja pilved muutuvad pidevalt. Sa pead olema väga kiire, nad liiguvad nii kiiresti. Neil on suurepärased kujundid. Oli nii tore neid vaadata. Nendel heinamaadel olin ainult mina, kedagi polnud ümberringi. See oli väga rahulik ja ilus.“
Alates 2017. aastast on Bradbury töid eksponeeritud arvukatel isiku- ja grupinäitustel Texases, Illinoisis, Arizonas, Georgias, Colorados, Washingtonis ja New Jerseys. Ta on pälvinud Gainesville'i kaunite kunstide ühingult kaks parima näituse auhinda, esikoha näitustel Palatkas Floridas ja Springfieldis Indianas ning tipptaseme auhinna Asheville'is Põhja-Carolinas. Lisaks pälvis Bradbury 2021. aasta PEN-i tõlgitud luule auhinna Taiwani luuletaja ja filmitegija Amangi raamatu "Raised by Wolves: Poems and Conversations" eest.
VeroNews.com is the latest news site of Vero Beach 32963 Media, LLC. Founded in 2008 and boasting the largest dedicated staff of newsgathering professionals, VeroNews.com is the leading online source for local news in Vero Beach, Sebastian, Fellsmere and Indian River counties. VeroNews.com is a great, affordable place for our advertisers to rotate your advertising message across the site to ensure visibility. For more information, email Judy Davis at Judyvb32963@gmail.com.
Privacy Policy © 2023 32963 Media LLC. All rights reserved. Contact: info@veronews.com. Vero Beach, Florida, USA. Orlando Web Design: M5.
Postituse aeg: 07.11.2023